Jüri Käo kardab kallist ülikonda

„Kui inimene on liiga palju koolis käinud, siis on see minu jaoks küsimärk,“ kõneles Käo. „Kui juhiks kandideerija CVs on kolm-neli kõrgharidust, siis selle avalduse tõstan kõrvale. See näitab, et inimesel on kalduvus teha pigem teadustööd.“

Käo valib oma ettevõtetele juhte sisu järgi. „Hirmuga vaatan vahel, kui kellelgi on väga vinge ülikond või väga hea Powerpointi esitlus," arutles ta. "Siis ei ole enamasti ei pauerit ega pointi.“

Käo rõhutas, et juht peab olema kompetentne eri tehnoloogiate ja kultuurides. Kõige parem juhi vanus on tema sõnul 35-45, seda ka arenevatel ettevõtetel. Kui on vaja ettevõtet stabiilsena hoida, siis on 45-55 ka väga hea. Üle viiekümnestele juhtidele soovitab Käo teha seda, mida nad hästi oskavad ja mitte hüpata ühelt alalt teisele.

Karjääri planeerides soovitab Käo alati sihikule seada eraettevõtluse: „Tore, kui eraettevõtluse kogemusega juhid käivad riigisektoris aega teenimas, aga isiklikust seisukohast on kasulik alati kaaluda eraettevõtlust.“ Avalik sektor saaks Käo sõnul rohkem juhte erasektorist värvata siis, kui vähendaks oluliselt poliitilist sekkumist.

Käo peab õigeks välistaustaga juhte tööle võtta, kuid hoiatab, et see toob firmas kaasa hõõrumisi, sest välistaustaga juht küsib reeglina kaks-kolm korda suuremat tasu. „Siis omad inimesed hakkavad küsima, et miks tema saab kaks korda rohkem,“ põhjendas ta.

Eesti ettevõtluse suurim häda on Käo sõnul, et oleme pidanud Baltikumi oma koduturuks. „Arvame, et suudame Lätisse Leedusse hästi müüa. Aga need on madala ostujõuga turud,“ sõnas ta. „Parem olnuks algusest peale minna Soome ja Rootsi. Enamik meist on kaotanud sadu miljardeid kroone Lätis ja Leedus.“ See on Käo sõnul Eesti ettevõtete suurim strateegiline viga, mis aja jooksul üldse tehtud on.